Pivarootsi tuulik › Matkarajad › Kahepäevane jalgrattamatk

Kahepäevane jalgrattamatk

VIRTSU-PUHTU-PIVAROOTSI-VATLA-TUHU SOO-KUNILA-TUUDI-LIHULA

Esmalt sõidame Virtsu sadamast tuulikuid (elektrigeneraatorid) vaatama, mis rajati 2002.a.-l ja külastame muidki huvitavaid paiku Virtsus. Seejärel jätkame oma matka mööda Puhtu-Laelatu jalgrattateed. Alustuseks põikame sisse Puhtu Looduskaitsealale. Seal külastame Puhtu mõisa, loodusteadlase E. Kumari mälestuskivi, luuletaja Friedrich Schilleri mälestusmärki, mis on üks esimesi Euroopas, püstitatud 1813.a.-l ja jalutame laialehelises metsas, mis on rajatud 17.saj. Puhtust suundume jalgrattateele, mis viib Laelatu puisniidul, sealt kulgeb meie teekond Vatlasse. Külastame Vatla mõisa, rahvamaja, mida nimetatakse maailma pikimaks majaks, kuna maja algust ega lõppu pole näha. Seejärel suundume Vatla maalinna. Sealt edasi sõidame Tuhu sood läbivat teed mööda, külastame matkarada ning jätkame teekonda Lihulasse.

  • Puhtu matkarada (ametlikku matkarada ei ole)
  • Tuhu soo matkarada 1 km
  • Marsruudi üldpikkus on 60 km
  • Einestada ja puhata saab Puhtu-Lelatu tammil
  • Esimese öö saab veeta Pivarootsi tuuliku puhkekülas 
  • Esimese päeva teekond pikkus on 25 km
  • Teisel päeval on võimalik einestada Vatla maalinnusel või Puhtu soo juures
  • Teise päeva teekond on pikkusega 35 km

 

 

 

1. Virtsu, Virtsu sadam
Virtsu ala kerkis merest alles pooleteist tuhande aasta eest. Virtsu paikneb endisel saarel, mis alles viimase saja aasta jooksul on liitunud mandriga.

Esmakordselt 1459.a. mainitud ja hiljem alevikuks kujunenud kohta ilmestab põhiliselt sadam ja kalatööstus.

 

2. Virtsu linnus
Allikas: http://www.virtsu.ee/ajalugu/linnus.html
Üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430, ürikutes esmakordselt mainitud 1465. Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536 keelati taastamine.

3. Virtsu ohvrikivi
http://www.virtsu.ee/ajalugu/esiajalugu.html
Väike ühe lohuga kivi jääb enne Virtsusse sissesõitu maanteetammist vasakule metsatuka sisse, u. 30 m kaugusele teest.
4. Virtsu mõis
http://www.mois.ee/laane/virtsu.shtml
Mõisa hooned ehitati 18. sajandi teisel poolel. Sellest on säilinud mõisahoone taguse pargi piirdemüüris paiknev barokne väravatorn. Alles on ka mõisahoone tall-tõllakuur, kuigi veidi ümber ehitatult. Mõisa peahoone põletati maha 1917. aasta suvel. Säilinud keldriruum kohendati 1970tel aastatel baariks.
5. Puhtu poolsaar
http://www.virtsu.ee/puhtu.html
Puhtu poolsaar, rahvapäraselt Puhtulaid, kerkib Virtsu lähedal merest ja on suure maaga ühendatud üksnes kitsa maakaela kaudu. Laiul kasvab varasemate aegade jäänuk salulehtmets, kus valitsevad liigid on tamm, pärn, jalakas ja vaher. Neile seltsib mänd, kuusk, pooppuu, metsõunapuu ning mitmesugused põõsad, sealhulgas täienduseks toodud ilupõõsad.
6. Raudtee tamm
http://www.virtsu.ee/ajalugu/rt_ehitus.html
Kaitseala läbib praegu osaliselt autoteena kasutatav kunagine Rapla-Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm. Raudtee rajamisega tehti algust 1928. aastal, rööbaste mahapanekuni jõuti kaks aastat hiljem. Üheksakümne kuue kilomeetri pikkune liin avati 1931. ja suleti 35 aastat tagasi 1968. aastal. Tamm läbib Laelatu puisniitu ning lahutab Virtsu Mõisalahe Rame lahest.
7. Laelatu puisniit
Laelatu puisniit on üks kaitseala silmapaistvamaid kooslusi. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest. Laelatu puisniit hoiab oma käes ühe ruutmeetri liigirikkuse rekordit: 2001. aastal loendati siin ruutmeetrisel proovitükil 76 liiki soontaimi. Ilmselt on see nii Eesti kui ka Euroopa rekord. Eelmist Eesti rekordit hoidis seni Pärnu-Jaagupi lähedal asuv Vahenurme puisniit 74 liigiga. Laelatu piirkond on pälvinud botaanikute tähelepanu juba 1803. aastast saadik.
8. Polli Talu Loominguline Keskus
Allikas: http://www.pollitalu.org
Rahvusvaheline kujutava-, lava- ja ravikunstikeskus. Polli talu on traditsiooniline, 20. sajandi algusest pärit eesti talu koos nelja kõrvalhoonega. Palkehitised on Läänemaale iseloomulikult rookatustega kaetud. Polli talu asub mere lähedal, 150 km kaugusel Tallinnast. Talu restaureerimine on jõudnud viimasesse tööjärku ning vanast talust on saamas rahvusvaheline kunstikeskus.
9. Pivarootsi tuulik
Mõisale kuulunud hollandi-tüüpi tuuleveski asub Virtsu lähedal Kõmsi-Pivarootsi kruusatee ääres ja ehitati 19. sajandi II poolel. Massiivne paekivist kere on krohvitud ja 4-korruseline (vahelagedega) kõrgusega 12 m. Sissepääsud on kahes küljes.
10. Illuste mõis
http://www.mois.ee/laane/illuste.shtml
Illuste mõisat on esmamainitud 1646. aastal. Kahekorruseline juugendsugemetega, peahoone püstitati mõisa arhitekt Otto Wildau projekti järgi 20. sajandi algul. Ametlikult oli Illuste tollal Paatsalu kõrvalmõis. Kahe mõisa pargid ulatusid omavahel otsapidi kokku; pargi läänepoolses (merepoolses) osas asus mõisaomanike von Maydellide perekonnakalmistu. Suviti kasutab mõisat Tallinna Kristiine spordikool.

Paikkonnas nimetatakse Illustet vanatüdrukute mõisaks. Maidellide suguvõsale kuulunud mõisas elanud enne sõda kolm õde, kes kõik vanatüdrukud olnud.

11. Vatla mõis
Vt siit: est/71/vatla

12. Vatla maalinnus
http://www.hanila.ee/turism_vatla_maalinn.php3
Vatla maalinn (ka Linnuse või Karuse maalinn), asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse õue (u. 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg liitus seljaku 8-9m kõrguse nõlvaga. Arvatavasti 11.-13. saj. maalinn oli muistse Karuse kihelkonna (Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo) keskus. Väravakäike leidun kaks, mõlemad arvatakse olevat juba muinasajal. Õue läbimõõduks on mõõdetud 41-55 m. Uuriti viimati 1972 aastal.

13. Tuhu soo ja matkarada

Vt siit: est/82/tuhu-soo

14. Tuudi mõis
Allikas: http://www.mois.ee/laane/tuudi.shtml

17. sajandi algul rajatud mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Konstantin Edler von Rennenkampff. Mõisa peahoone on kahekorruseline kõrge plekkatusega ning kahe mantelkorstnaga barokne kivihoone. Kolmekorruselisel keskrisaliidil on kolmnurkfrontoon. Hoonet on hinnatud 18. sajandi ehitiseks, aga ta võib kas osaliselt või isegi tervikuna pärineda ka 17. sajandi lõpust (ta on väga sarnane 17. sajandist pärineva Kroostri mõisaga Praeguon mõis eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole praktiliselt säilinud.

 

Vaata lisaks
sündmused
Sündmused Läänemaal
Eesti Maaturism
Märk Kindlast Arengust
Vaata Pivarootsi ilmateadet
eesti soome inglise rootsi vene itaalia prantsuse saksa
Kontakt