Pivarootsi tuulik › Matkarajad › Kahepäevane jalgrattamatk

Kahepäevane jalgrattamatk

LIHULA-MATSALU-SALEVERE-HANILA-KÕMSI-KARUSE-TUUDI-LIHULA

Teekonda alustame Lihula linnuse juurest, suundume Tuudile ja sealt edasi Matsalu külla. Maržuudile jäävad Poanse kalmed ja vana kõrts. Matsalus külastame Keemu torni ja suundume seejärel Salevere Salumäele, kus puhkame jalga ja einestame. Seejärel sõidame Kukeranda, kus saame nautida päikese loojangut ja puhata järgmiseks päevaks. Teisel päeval alustame oma teekonda Massu mõisa poole, möödume Liukivist ja sõidame Kaseküla kalmetele. Seejärel sõidame Hanila muuseumi kus on plaanis ka väiksem puhkus. Teekonna lõppu jäävad meil nii Kõmsi kalmed, Karuse kirik kui ka Tuudi mõis.

  • Metsküla matkarada 5 km
  • Salevere matkarada 1,5 km
  • Maržuudi üldpikkus on 95 km
  • Einestada ja puhata saab Matsalu külalistemajas, Keemu vaatetorni juures samuti Metsküla Algkoolis, telkimisplats on ka Salevere Salumäel.
  • Esimese öö saab veeta Kukeranna telkimisplatsil
  • Esimese päeva teekonna pikkus on 50 km
  • Teisel päeval on võimalik einestada Kaseküla tarandkalmete juures, kui ka Hanila muuseumis
  • Teise päeva teekond on pikkusega 45 km
  • Matka on võimalik teha ka kolmepäevaseks kui soovitakse jalgsimatku läbida ja rohkem looduses uidata.

1. Lihula Lihula mõis
Allikas: http://rahvaylikool.lihula.ee
Rajatud 13. sajandil piiskopi- ja ordumõisana. Praegune, Wistinghausenite poolt ehitatud klassitsistlik mõisahäärber valmis 1824.a., viljaait valmis 1840. aasta paiku. Viinavabrik, viinaait, tall-tõllakuur hiljem. 1889.aastal läks mõis Buxhövdenite kätte, Eesti Vabariigi algul omandas selle aga eestlane Karl Timberg. Viimase omaniku tütar Madli Roosiorg-Kirchoff kinkis 1995.aastal mõisa fondile "Keskaegne Lihula". Fond on avatud hoones väljapaneku linna ajaloost ja Lääne-Eesti paekivist. Vabakujundusliku pargi loodeosas asuvad endise linnuse säilmed.

Lihula linnus
Lihula kujutas endast 1211. aastal juba nii tähtsat keskust teel Põhja-Eestist Saaremaale, et seda on allikates märgitud Eestimaa Piiskopi tulevase residentsina. Muinaseestlaste linnust mainiti esmakordselt 1220.a. Seoses rootslaste sõjakäiguga Lihulasse. Piiskopilinnuse ehitus algas varsti peale Eesti vallutamist, nimelt 1238.a. Keskajal oli Lihula oma kahe kloostri ja viie kiriku ( või kabeliga) üks Eesti tähtsamaid kiriklikke keskusi. Linnust piirati ja rünnati viimast korda 1581.aastal. 17. saj. Algas selle lammutamine. Senised kaevamiseda on näidanud, et Lihula piiskopilinnus kujutab endast ühte unikaalsemat 13. sajandi kaitserajatist Baltikumis

2. Poanse kalmed
Kahte tarandkalmet on uuritud (1975 - 1976). Vastupidi tavalisele olid sealsed tarandid ehitatud ida-lääne suunas, moodustades põhja-, lõuna- suunalised kalmed. Leiti põletamata matuste jäänuseid. Leitud on kalmetest: karjasekeppnõel ja raudkäevõru, odaotsasi jne. Poanse tarandkalmed pärinevad varasemast ajast 500 a. ekr.

Kõnealuses piirkonnas on avastatud hulk omaaegsele maapinnale ehitatud kivikalmeid. Maastikul eristuvad need erisuuruste, enamasti ringikujulise põhiplaaniga, vahel ka piklike kamardunud küngastena.

Poanse esimesest seitsmetarandilisest kalmest leiti 44 surnu luud, mehed olid maetud peaga läände, naised itta. Teisest kahetarandilisest kalmest leiti 34 surnu luud.

3. Matsalu mõis
Allikas: http://www.mois.ee/laane/matsalu.shtml
Mõisa peahoone on pikk ühekorruseline kiviehitis, mis koosneb keskosast ning kahest tiibhoonest. Kõik need kolm osa on kaetud omaette poolkelpkatustega. Mõisahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, kuid võib sisaldada ka vanemaid osi. Arvatakse, et mõisahoone vanim osa on üks tiibehitistest. 1960-80 tel aastatel plaaniti mõis kohendada Matsalu looduskaitseala keskus, kuid lõpuks valiti looduskaitseala keskuseks siiski Penijõe mõis. Kaasajal on mõis eravalduses, kuid seisab pooleli jäänud restaureerimistöödest alates tühjalt. Säilinud on ka mitmeid mõisa kõrvalhooneid, sh sammastikuga tall-tõllakuur.

4. Matsalu puhkeküla

5. Keemu vaatetorn
Üheksakümnendate keskel rajatud kuue meetri kõrgune torn asub Matsalu lahe lõunakaldal Keemu kalasadama juures. Siit avaneb vaade: kesklahe saartele ja rootuttidega madalale siselahele - väikesed ja üsna roostunud saared ranna lähedal pakuvad häid pesitsusvõimalusi kajakatele, tiirudele, hallhanele jt.

Kevaditi kogunevad saarte ümbruse madalasse vette ja rootuttide vahele luiged (loendatud kuni 12 000 ühel päeval), kosklad, mitut liiki pardid ja vardid, kividel kuivatavad ennast kormoranid. Rannaniitudele- suured lagedad rannaniidud on suurte lagle-, hane- ja sookureparvede rändepeatuspaigaks ning kurvitsatele suurepäraseks peatus- ja pesitsusalaks. Eriti pilkuköitev on umbes poolteist kuud kestev valgepõsk-laglede rändeaeg (aprill-mai).

6. Metsküla matkarada ja algkool
Metsküla Algkool on üle 100 a. vana. Matkarada on 5 km pikkune ja suhteliselt uus ja omapäraselt huvitav. Suuremat tutvust saab teha rannaniiduga.

7. Näärikivi
Suurim on kaksikrahn Näärikivi (ümbermõõt 14,5 m, kõrgus 3 m) ja selle ümber olev rand on eriti kividerohke.

8. Saastna mõis
Rajatud 17. saj. Mõisa endisest rikkusest annavad tunnistust tema juurde kuulunud Paga, Salevere ja Võiglaste karjamõisad. Hoone varemeid ümbritseb park, mis asub tasasel maastikul ja on rajatud vabakujunduslikult, pindala on ligi 5 ha. Praeguseks on park risustatud, puudest kasvavad peamiselt vahtrad, saared ja pärnad, kagunurgas ka tammi ning mõisa varemete ees rühm nulge.

9. Saastna Porimägi
Saastna küla lähedal on kivine küngas, mida kutsutakse Porimäeks. Rahvas räägib, et siia olla maetud svealaste kuningas Ingvar, kes 7. sajandil langes sõjakäigul Läänemaale. Ingvari hauana tuntakse veel mitmeid teisi künkaid mujalgi.

10. Salevere Salumäe matkarada
Allikas: http://www.hanila.ee/turism_salevere.php3
Salevere Salumägi on tosin meetrit üle ümbritseva maapinna ulatuv seljandik. Salumäe loodeserva moodustab järsk paesein, lõunapoolsemad küljed on lauged. Seljandikku katab liigirikas loomets, panga all võib vaadelda Eestis suhtelselt haruldast salumetsa. Matkarada on 1,5 km pikk. Kummisäärikud pole siin vajalikud, kuna märjematesse kohtadesse on rajatud laudtee. Raja kaugemas punktis on puhkeplats.
11. Salevere linnus
Salevere linnuse vall on mõõtmetelt üsnagi tagasihoidlik, isegi tagasihoidlikum kui Massu linnusel. Tavainimene, kes taolisi muistiseid enne näinud pole, ei tuleks iial mõttele, et tegu võib olla linnusega. Linnus on ehitatud Salevere Salumäe põhjakalda äärde, nii et põhja poolt kaitseb teda enam kui 10 m kõrgune, püstloodis langev kallas ise. Edelast, lõunast ja kagust on 270 m pikkune ja 100 m laiune linnuseõu aga piiratud poolkaares kulgeva, 5-6 m laiuse ja maksimaalselt kuni 1 m kõrguse, laugete nõlvadega valliga.

Pole kahtlust, et tegu on väga vanade, vähemalt 2000 aasta vanuste põlluharimise jälgedega.

12. Kukeranna

Kukeranna pankkallas ja Uisu pank, kus on võimalik telkida ja nautida loojuvat päikest

13. Liukivi
Allikas: Vt siit
Massu Liukivi. Massu mõisast 0,5 km Kokuta ja Mõisaküla poole on otse teeservas väikeselohuline kultusekivi Liukivi (e. Läätsikivi) I aastatuhandest e.m.a. Kivil on kolm liulaskmise renni. Liukive on seostatud seksuaalmaagiaga - tagasid mehelesaamist ja sigivust.
14. Massu linnus
Massu ringvall-linnus on tõenäoliselt ehitatud 500 a.ekr.. See on rajatud tasasele maale. 55-65 m läbimõõduga linnuseõue piirab madal vall, milles on kaks 9-16 m laiust väravakohta. Varisenud ja kamardunud valli kõrgus on keskmiselt vaid 1m ja laius 10-13 m.

15. Massu mõis
Vt siit: est/78/massu

16. Kaseküla tarandkalme
Vt siit: est/69/kasekyla

17. Hanila muuseum
Allikas: http://www.hanila.ee/muuseum
Tutvustatakse Hanila valla (end. Hanila ja Karuse khk) ajalugu ja kultuuripärandit.

Toimuvad rahvatantsurühmade esinemised

18. Hanila kirik
http://www.hanila.ee/turism_hanila_kirik.php3

13. sajandil ehitatud ühelööviline kirik. Kiriku läänemüüris on säilinud trepp, mis viib võlvidele. 1707. aastast pärinev barokkstiilis kantsel ja nikerdaltar. Kirikust on leitud 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Kiriku juures kalmistul on säilinud huvitava kujuga, ilmselt varasest keskajast pärit hauatähis.

19. Kõmsi tarandkalme
500 a eKr pärinevad tarandkalmed ning 11.-13. sajandist pärit põletuskalmed. Kalmed asuvad Kõmsi kiriku lähedal Tallinn-Virtsu maantee ääres, on välja kaevatud ja tähistatud.

20. Karuse kirik
Vt siit: est/70/karuse
Karuse kohanime on mainitud esmakordselt 1218. aastal. 13. sajandil ehitatud ühelööviline kindluskirik. Kiriku juures asuvad unikaalsed trapetskujulised hauakivid ja 13.-17. sajandist pärit rõngasristid.

21. Tuudi mõis
Allikas: http://www.mois.ee/laane/tuudi.shtml
17. sajandi algul rajatud mõisa viimane omanik enne 1919. a võõrandamist oli Konstantin Edler von Rennenkampff. Mõisa peahoone on kahekorruseline kõrge plekkatusega ning kahe mantelkorstnaga barokne kivihoone. Kolmekorruselisel keskrisaliidil on kolmnurkfrontoon. Hoonet on hinnatud 18. sajandi ehitiseks, aga ta võib kas osaliselt või isegi tervikuna pärineda ka 17. sajandi lõpust (ta on väga sarnane 17. sajandist pärineva Kroostri mõisaga Praeguon mõis eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole praktiliselt säilinud.

 

Vaata lisaks
sündmused
Sündmused Läänemaal
Eesti Maaturism
Märk Kindlast Arengust
Vaata Pivarootsi ilmateadet
eesti soome inglise rootsi vene itaalia prantsuse saksa
Kontakt