Pivarootsi tuulik › Matkarajad › Ühepäevane jalgrattamatk

Ühepäevane jalgrattamatk

LIHULA-KASARI-KLOOSTRI-PENIJÕE-SUITSU-LIHULA

1. Lihula mõis ja linnus
2. Kasari vana sild
3. Kirbla kirik
4. Kirbla astang
5. Kloostri mõis
6. Kloostri sild
7. Kloostri torn
8. Penijõe mõis
9. Penijõe matkarada (5km)
10. Penijõe vaatlustorn
11. Viita puisniit
12. Allika puisniit
13. Suitsu jõgi ja sild
14. Suitsu torn
15. Suitsu matkarada (0,75km)

Märkused:

  • Marsruudi pikkus on 48 km
  • Einestada ja puhata saab Penijõe puhkekohas, Allika puisniidu telkimisplatsil, kui ka Suitsu torni või onnide juures.
  • Matka on võimalik teha ka kahepäevaseks, kui soovitakse jalgsimatka läbida ja paadisõitu kaasa teha.
  • VÕTA KAASA MARŽUUDI KAART, SIIS EI EKSI TEELT!

Detailne kirjeldus:

1. Lihula mõis
Allikas: http://rahvaylikool.lihula.ee
Rajatud 13. sajandil piiskopi- ja ordumõisana. Praegune, Wistinghausenite poolt ehitatud klassitsistlik mõisahäärber valmis 1824.a., viljaait valmis 1840. aasta paiku. Viinavabrik, viinaait, tall-tõllakuur hiljem. 1889.aastal läks mõis Buxhövdenite kätte, Eesti Vabariigi algul omandas selle aga eestlane Karl Timberg. Viimase omaniku tütar Madli Roosiorg-Kirchoff kinkis 1995.aastal mõisa fondile "Keskaegne Lihula". Fond on avatud hoones väljapaneku linna ajaloost ja Lääne-Eesti paekivist. Vabakujundusliku pargi loodeosas asuvad endise linnuse säilmed.

Lihula linnusLihula linnus
Lihula kujutas endast 1211. aastal juba nii tähtsat keskust teel Põhja-Eestist Saaremaale, et seda on allikates märgitud Eestimaa Piiskopi tulevase residentsina. Muinaseestlaste linnust mainiti esmakordselt 1220.a. Seoses rootslaste sõjakäiguga Lihulasse. Piiskopilinnuse ehitus algas varsti peale Eesti vallutamist, nimelt 1238.a. Keskajal oli Lihula oma kahe kloostri ja viie kiriku ( või kabeliga) üks Eesti tähtsamaid kiriklikke keskusi. Linnust piirati ja rünnati viimast korda 1581.aastal. 17. saj. Algas selle lammutamine. Senised kaevamiseda on näidanud, et Lihula piiskopilinnus kujutab endast ühte unikaalsemat 13. sajandi kaitserajatist Baltikumis
2. Kasari vana sild
Kasari vana sildKasari sild valmis 1990 a uue silla pikkus on 237,1 m. Pool kilomeetrit ülesvoolu paikneb vana sild, mis valmis 1904. a. 308 meetrit pikk ja 7 meetrit lai aastaid pikim raudbetoonsild Euroopas. Silla projekteeris ja ehitas Belgia firma Francois Hennebique filiaal Venemaal Monicour & Egger. Graniitblokkidest tahutud sammastele toetub 13 sillakaart, rajatud kuni 2,2 m sügavusele mida algselt kattis munakivisillutis; 1960. aastatel asendati kivisillutis asfaldiga, kuid nüüd on esialgen tee taastatud.
3. Kirbla kirik
Kirbla kirikKirbla Püha Nikolause kirik on väikseim kivikirik Eestis (pikkus 28,9 m, laius 11 m). Hoone rajati Lihula kiriku abikirikuks Saare-Lääne piiskop J. Orgase eestkostel u.a 1500. Esimene kirjalik teade kiriku olemasolust pärineb aastast 1531.
Kirikuaias on ka perekond Uluotsade matmispaik. Endine riigikoguliige Jüri Uluots on Kirblast pärit
4. Kirbla astang
Tõusu alguses, teest saja meetri kaugusel on näha tagasihoidlik Kirbla astang (4 m kõrgune), mille peal on püstitatud mälestuskivi Eerik Kumarile (1912-84), Kirblast pärit Eesti tuntuimale ornitoloogile. Kivi juurest avaneb vaade suurele osale Kasari luhast.
5. Kloostri mõis
Rajatud 13.sajandil Lihula nunnakloostri majandusmõisaks. Praeguseks on 17. saj. valminud härrastemajast alles põhjaseinad, osalselt soklikorruse võlvid ning kaks võimsat mantelkorstnat. Pargi (ca 10 ha) põhilisteks puuliikideks on saared, lisaks vahtrad, kuused, haavad, lehised, tammed ja pärnad. Parki ilmestab tiikide süsteem, mida on keskajal kasutatud kalaksvandusena. Varemete läheduses ühe kõrgema puuderühma otsas pesitsevad hallhaigrud.

6. Kloostri sild
Üle silla ei tohi minna enne 15.juulit

7. Kloostri torn
Kõrgus 14 m, vaheplatvorm paikneb 8 m kõrgusel. Ülevaade luhale ja roostiku idapoolsele osale. Võimalus jälgida Kasari kevadist üleujutust, luhal peatuvaid pardi-, hane-, luige- ja kurvitsa parvi, samuti ringi uitavaid põtru ning metskitsi. Siin lendab ka ligiduses pesitsevaid või toiduotsinguil olevaid toonekurgi ja hallhaigurid ning kotkaid. Kloostri torn on kinnine.

8. Penijõe mõis
Rajatud 17.saj. I poolel. Väikesest vabakujunduslikust mõisaansamblist on säilinud kahekorruseline sammastega peahoone ja mõned kõrvalhooned. Hoones on asunud põllutöö- ja kodumajanduskool. Mõisa juurde kuulub park, mida läbib Penijõe vana säng. Mõisahoones asub Matsalu Rahvuspargi keskus koos väikese muuseumiga.

9. Penijõe matkarada
Vaata: est/60/penijoe-matkarada
NB!!Kõik sama, lihtsalt kuidagi lisada või siis viidata. Võiks täiendada Penijõe vaatlustorni või siis ka eraldi välja tuua (punkt 10)

10. Penijõe vaatlustorn
1976. aastal ehitatud, torni kõrgus on 7 m, asukoht Penijõe vasakul kaldal roostiku servas. Vaade Kasari deltaharude vahel laiuvale ligikaudu 3000 hektari suurusele roostikule, mis on üks põnevamaid biotoope Matsalu RP. Kevadõhtuti ja -öösiti huikab roostikus hüüp, nagu undaks tuul tühjas pudelis ning laulavad arvukad roostikulinnud, kõrkja-roolinnud, roo-ritsiklinnud, huigud jt. Päeval häälitsevad rootsiitsitajad, lamandunud roost paistavad pesitsevate kühmnokk-luikede valged seljad, jõel ja üleujutatud roostikus tegutsevad kajakad, haned, pardid ja sõtkad. Suvel võib silmapiirini ulatuv lage rooväli tunduda üsna üksluine, sest siinsed elanikud peidavad end kuni 4 m kõrguseks kasvanud roomüüri varju. Kannatlik vaatleja märkab siiski ka kesksuvel elumärke, näiteks roo kohal liuglevat roo-loorkulli või võimsat merikotkast.
11. Viita puisniit
Viita puisniit on väga liigivaene, sest pinnas kruusane. Puisniidul õitseb lubjakas, hallkäpp, laulab metsvint. Puisniidul ei tohi käia enne niitmist, sest seal pesitsevad linnud: ööbik, mets- ja sookiur. Kulu võib põletada vaid keltsal, väikeloomadele teeb see kurja ja ka rohule ei tee see head. Puisniit on see, kus puude võrade projektsioonid maapinnal üksteisega kokku ei puutu, st. et päiksekiired maale langevad. Vanasti saadi puisniidult pähkleid, linnumune lastele, humalaid, ravimtai ning hagu ahju ja vihtasi tehti lammastele söödaks. Praegu on puisniit eelkõige esteetiliseks rikkuseks. Kevadel vara kõik juba õitseb.
12. Allika puisniit
Kui olete huvitatud Matsalu liigirikkaima (56 taime ruutmeetril) puisniidu külastamisest, tuleb umbes kilomeetri pärast keerata paremale. Ligikaudu 4 hektari suurune puisniit on väga hästi säilinud tänu pidevale niitmisele. Siin saab ka puhata ja einestada.

13. Suitsu sild & jõgi
Paadikuurides hoiti kalamehevarustust. Siia saabuvad esimesed linnud kevadel, sest seal on alati palju putukaid. Suitsu jõgi 3-4 m sügav. Kaladest elavad siin: säinas, nurg, linask. Silla juurest algavad kõik paadireisid.

14. Suitsu torn
Seitsmekümnendate lõpus rajatud Matsalu kõrgeim torn (21 m). Asub Suitsu jõe vasakul kaldal, Matsalu metsa servas. Tornist avaneb vaade Matsalu omapärasele maastikule, kus kõrvuti laiuvad roostik, rannakarjamaad ja silmapiiril kitsa ribana Matsalu laht. Tornist läänes asuv Läänemaale iseloomulik mets oli varem puisniit, mis nüüdseks on võsastunud. Hea on siin kuulata linnulaulu - olenevalt aastaajast võib kuulda metsvinti, lehelinde, ööbikut, peoleod, kägu jt lehtmetsadele tüüpilisi linde.
15. Suitsu matkarada
Teisel pool jõge algab nn. Matsalu mets, mis enne sõda polnud hoopiski nii tihe nagu praegu, tol ajal laiusid siin ulatuslikud puisniidud. Tähelepanuväärne asjaolu, et okaspuud puuduvad selles metsas peaaegu täielikult. Eelkõige on siinne ümbrus sobilik metsalindude kuulamiseks ja tundmaõppimiseks. Matsalu metsa on planeeritud lühikene matkarada. Seal on palju pokusid, sõnajalad, humalad, kikkaputk Raja ääres on ka heinaküün, kuid niitmine on keelatud enne 15.07. Praegu niidetakse kõik see pajuvõsa, roog ja hein erefordidele talvetoiduks. Siin elab Eesti väikseim hiir kehapikkusega 2 cm+ saba 4cm. Elab ka rukkirääk, arnsisalik.

 

Vaata lisaks
sündmused
Sündmused Läänemaal
Eesti Maaturism
Märk Kindlast Arengust
Vaata Pivarootsi ilmateadet
eesti soome inglise rootsi vene itaalia prantsuse saksa
Kontakt