Pivarootsi tuulik › Vaatamisväärsused › Tuhu soo matkarada

Tuhu soo matkarada


Tuhu soo. Foto Arno Peksar 2000

Oidrema-Tuhu soostik (6270 ha) kuulub Lääne-Eesti suuremate soostike hulka. Paiknedes merest vaid 10 km kaugusel, on soostik arengulooliselt suhteliselt noor. Soostik koosneb kahest eraldi osast, mida eraldab põhja-lõunasuunaline Lihula-Paadremaa maantee. Paekõvikul soo keskel paikneb Tuhu küla. Läänepoolne osa, mida tuntakse Tuudi raba nime all, on suurem (läbimõõt 5 km), keerukama ehituse ja liigirikka elustikuga. Idapoolset madalsoo osa nimetatakse Tuhu (Oidrema) sooks. Viimane on ühtlasema ehitusega ning 7-8 km pikk. Tuhu madalsoo kirdeserv on kuivendatud põllumaaks.

Tuhu sookaitseala on moodustatud 1981. aastal, hõlmas ainult soo Läänemaale (end. Haapsalu rajoonile) kuuluva osa. 1999. aastal kinnitati Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja seoses sellega liideti olemasolevale sookaitsealale Pärnumaale ulatuv osa juurde.

Uue Tuhu maastikukaitseala pindala on 3660 ha. Kaitseala valitsejaks on määratud Matsalu Looduskaitseala. Maastikukaitseala põhieesmärk on Tuhu soo ja seal esinevate kaitsealuste liikide kaitse.

Soo areng

Eesti sood on puutumatu looduse saared keset inimtegevusest mõjutatud maastikku. Sood moodustavad Eesti pindalast 21%, Lääne-Eestis on nende osatähtsus mõnevõrra suurem (24%). Läänemaale on iseloomulik madalsoode suurem osakaal. Ka on siinsed kõrgsood suhteliselt ühetaolised - raba pind on tasane, laukad ja rabapeenrad pole veel välja kujunenud.

Enamalt jaolt on siinsed sood tekkinud rannikulaguunide või järvikute kinnikasvamisel. Soo areng kulgeb läbi mitme staadiumi. Esmalt tekib madala rohustuga ja puudeta madalsoo ning siirdesoo on üleminekuetapiks kõrgsoole. Turbasamblad võtavad tarnade üle võimust ja hakkavad kasvatama turbakihti. Kuigi turbasamblad kasvavad aeglaselt, vaid paar millimeetrit aastas, pakseneb turbakiht tuhande aastaga vähemalt meetri võrra ja soo keskosa kerkib seejärel kõrgemaks.


Laudtee läbib raba arengu kõiki etappe
Foto Arno Peksar 2000


Matkagrupp laudteel
Foto Arvo Tarmula 2000

Madalsoo 4450 ha - 71%

Tasane ja mätasteta, suhteliselt liigirikas rohusoo. Rohurindes valdavad tarnad, turbasamblad puuduvad. Puudest esineb vaid üksikuid sookaski. Madalsoo ujutatakse kevadeti ja sügiseti üle rabast valguva veega.

Siirdesoo 570 ha - 9%

Üleminekustaadium madalsoolt kõrgsoole. Koos teiste sammaldega esineb siin ka turbasamblaid. Kohati mätlik. Siirdesoode puud - männid ja sookased - on sirgetüvelised. Lääne-Eesti siirdesoodele on iseloomulik porsa esinemine.

Kõrgsoo ehk raba 1250 ha - 20%

Soostiku kõige vanem ja kõrgem osa (4000 - 5000 aastat vana). Kõikjal on turbasamblamättad. Puhmarinne on hästi arenenud (kanarbik, sookail). Männid on madalakasvulised ja kõvera tüvega.

Elustik

Soode elustik on suhteliselt vaene, sest toitainetevaesel pinnasel saab areneda vaid kidur taimestik. Mitmed linnuliigid eelistavad inimtegevusest võimalikult kaugel asuvaid elupaiku ja selleks on asustamata sooalad kõige sobivamad. Soode kuivendamine ja turbaväljade rajamine ohustab eelkõige soode karmide tingimustega kohastunud taime- ja loomaliike.

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) pesitseb ja toitub soomaastikel. Toidulaua moodustavad pisiimetajad ja väiksemad linnud. Pesa (2-3 meetrit läbimõõdus) ehitatakse puu otsa, kurnas on keskmiselt 2 muna. Eestis pesitseb hinnangute kohaselt 30 paari kaljukotkaid. I kaitsekategooria liik.
Loe lisa

Sookurg (Grus grus) ehitab pesa otse maapinnale, olles peidetud laukasaartele, jändrike mändide vahele või põõsastikku. Isegi neis paigus, kus sookurg on tavaline, asetsevad lindude pesad teineteisele harva lähemal kui viis-kuus kilomeetrit. Lääne-Eestis on sookurg massiline sügisene läbirändaja.
Loe lisa

Sookiur (Anthus pratensis) - Eesti üks tavalisemaid avamaastike linde, sage rannaniitudel ja loopealsetel. Soode kõige arvukam haudelind, siin ehitab pesa otse maapinnale, sambla sisse.
Loe lisa

Mudatildri (Tringa glareola) elupaigad on seotud ainult rabadega, eelistades märjemaid paiku - laukaid, älveid ja siirdesoo lagedamaid kohti. Eestis pesitseb 1000-2000 paari, arvukus on olnud läbi aastate püsiv.

Porss (Myrica gale) on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Eestist lõunapoolsematel aladel muutub porss haruldaseks. III kaitsekategooria liik.
Loe lisa

Tekst Tiit Kaljuste 2000 Matsalu LK


Vaatetorn Tuhu soos
Foto Arvo Tarmula 2000

materjalid http://www.hanila.ee

 

Vaata lisaks
sündmused
Sündmused Läänemaal
Eesti Maaturism
Märk Kindlast Arengust
Vaata Pivarootsi ilmateadet
eesti soome inglise rootsi vene itaalia prantsuse saksa
Kontakt